Skulptuuriinstallatsioon, portselan, kips, puit, kuld, erinevad materjalid
Teatris käies mõtlen tihti inimestele, kes istuvad minu ümber publikus. Mis on nende sisemine seisukord sel hetkel? Miks mees viiendas reas nutab, kui etendus ei ole kuigi traagiline..miks ma ise tunnen meeleliigutust või igavust? Kust tuleb soov käia teatris, kuidas see puudutab inimhinge? Tihti on see ka pelgalt tühine dekoratsioon, kerge meelelahutus, isegi labane. Kas on võimalik, et lavastus on tõesti tundlik ja väärtuslik või on see pelgalt konstrueeritud peegeldus, mis manipuleerib emotioonidega?
Installatsioon peegeldab minu teatrikogemusi. Töötan pigem tunnetuslikult, soovin, et vaataja saaks installatsiooni tajudes leida omad seosed ja võimalikud tähendused.
TEKTSID Eike Epliku teose kohta.