Eik Hermann (1978) on arhitektuuri mõtestaja ning filosoof, kellel on oskus analüüsida ka laiemaid kutluuriprotsesse. On kirjutanud nii filosoofia- kui ka kunstikriitikat kultuurilehtedes ja -ajakirjades. Eik Hermann õpetab filosoofiat ja filosoofilist mõtlemist Eesti Kunstiakadeemias, kus tema kaasaegse lähenemisega õpetust saavad nii kõik akadeemias õppivad vabade kunstide kui ka kunstiteaduse tudengid.
Hermann on lõpetanud Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudi filosoofia eriala (BA ja MA) ning tema peamised uurimisalad on prantsuse kaasaegne filosoofia ja praktikakeskne arhitektuuriteooria.
Valik viimaseid avaldatud tekste
2016, mai “Lehmadele salavimmast“, Sirp
2016, veebruar “Alice Kase kaks tühjust”, Vikerkaar
2014 “Mis filosoofia olla võib?”, rmt “Gilles Deleuze, Félix Guattari, Mis on filosoofia?”, Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus
2013 “Kritseldamine arhitektuurse idee-eeliku kandjana“, Ehituskunst
2009 “Gilles Deleuze”, rmt “20. sajandi mõttevoolud”, toimetanud Epp Annus, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Eik Hermanni tekstid Artishoki Biennaali teostele 2016 loetavad SIIN